Kuusalu Keskkool

ÕPIEDUTUST ENNETAV TÖÖ ENNE KOOLI
Lapsevanemate nõustamine enne kooli toimub koostöös Kuusalu lasteaiaga. Nõustamist viivad läbi logopeed ja psühholoog. Lisaks antakse lapsevanemale infovoldik.
Kuusalu lasteaias mittekäivaid lapsi nõustatakse individuaalselt koolieelse aasta kevadperioodil.


MÄRKAMINE KOOLIS
Õpilase esmane abistaja ja tema erivajaduse märkaja on õpetaja. Lisainfot lapse senise arengu kohta saab õpetaja lapsevanemalt.
Kõikidele õpilastele on võimaldatud õpiabi pikapäevarühma ja/või konsultatsioonitundide näol. Kui õpilane ei suuda vaatamata tunnivälisele abile (pikapäevarühm, konsultatsioonitunnid) täita õppekava nõudeid, seab õpetaja/klassijuhataja õpilasele sisse vaatluskaardi. Vaatluskaardi saamiseks pöördub õpetaja õppealajuhataja poole.

VAATLUSKAART
Õpilase vaatluskaardi täitmisel osalevad klassijuhataja ja aineõpetajad, vajadusel abistavad neid kooli logopeed ja/või psühholoog. Hilisemal kaardi täiustamisel ja analüüsil osaleb ka parandusõppe õpetaja (kui õpilane on määratud parandusõppe rühma) või koduõppe õpetaja (kui õpilane on määratud koduõppele). Vaatluskaarti võib tööprotsessis täita hariliku pliiatsiga, nõustamiskomisjoni suunamisel või lapsevanema nõudmisel väljastatakse koolist pastapliiatsiga täidetud korrektne dokument. Enne lapsevanematega toimuvat vestlust oleks soovitav analüüsida täidetud kaarti klassijuhatajal koos logopeedi, psühholoogi, parandusõppe õpetaja ja vajadusel sotsiaalpedagoogiga.
Vaatluse tulemustest on õpetajal soovitav teavitada lapsevanemaid, tuua välja õpilase tugevad ja nõrgad küljed, selgitada õpiraskuse olemust ja tutvustada kooli võimalusi õpilase õpiraskuse ületamiseks.
Vajadusel kaasab õpetaja ümarlauda ka teisi vaatluskaardi täitmisel osalenud spetsialiste ja/või kooli juhtkonna esindajaid. Vaatluskaardi analüüsi tulemusena määratakse õpilasele temale sobiv tugisüsteem.
Vaatluskaarte säilitavad klassijuhatajad, kes esitavad selle nõudmisel õppealajuhatajale, logopeedile, psühholoogile ja täitmiseks teistele aineõpetajatele.
Klassijuhataja vahetumisel annab eelmine klassijuhataja vaatluskaardi edasi järgmisele klassijuhatajale.

KÕNERAVI
Kõneravi vajavad õpilased, kelle suuline ja kirjalik kõne arenevad eakohase normiga võrreldes aeglasemalt või raskendatult.
Koolilogopeedi töö põhieesmärk on toetada eelkõige kirjaliku ja suulise kõne nende külgede arengut, millest otseselt sõltub õpiedukus (lugemine, kirjutamine, väljendusoskus).
Raskuste korrigeerimine eeldab paljudel juhtudel süstemaatilist ja aastaid kestvat lisatööd.
Võimalusel töötab logopeed lapsega ja annab lapsevanematele ja õpetajatele juhiseid lapse arendamiseks.
Sügisel kahe-kolme õppenädala jooksul tutvub/uurib logopeed kõneravi vajavaid lapsi. See aeg on planeeritud eelkõige 1. klassi õpilaste ja teiste uute õpilastega tutvumiseks.
Ülejäänud kõneravi vajavad lapsed on selgitatud välja juba eelmise õppeaasta kevadel toimunud diagnoosetteütluse ja kõneravis läbi viidud kordava töö alusel.
Lõplik valik tehakse õppeaasta alguses, pärast laste jälgimist kahe esimese nädala jooksul, koostöös klassiõpetaja või eesti keele õpetajaga.

Järgnevalt moodustatakse kõneravirühmad, kus töö toimub 1-2 korda nädalas. Piiratud mahus toimuvad ka individuaaltunnid.
Häälikuseadeks rakendatakse individuaalset või paaritööd.
Õpilastele, kelle suhtes rakendatakse kõneravi, saadetakse koju sellekohased teated.
Vanemalt oodatakse tagasisidet kahe nädala jooksul.
Lapsevanemal on võimalus saada konsultatsioone, häälikuseadel on vajalik lapsevanema pidev, aktiivne osalemine ja kohustus tagada kodune järjepidev töö.
Kõneravilise töö põhiosa moodustavad I-IV klasside õpilased. Vajadusel jätkub töö väiksemas ulatuses ja /või konsultatsioonidega ka põhikooli II astmes. IX klassi teisel poolaastal saavad õpilased võimaluse põhikooli eesti keele lõpueksami sooritamist toetavaks lisatööks.
Õpilase diferentseeritud hindamine fikseeritakse õpilepingus. Diferentseeritud hindamise tingimuseks on, et õpilane osaleb kõneravis.
Kõneravile määratud õpilase kohta avatakse kõnekaart, mida hoitakse logopeedi kabinetis lukustatud kapis.

PARANDUSÕPE
Parandusõppele määrab õpilased aineõpetajate ja/või klassijuhataja ettepanekul õppenõukogu.
Parandusõppele määratakse laps pärast koolisiseste uuringute kokkuvõtet.
Uute õpilaste puhul rakendatakse õpilaste jälgimist õppeaasta alguses ja lülitatakse abivajav õpilane parandusõppe rühma peale ettepanekut õppenõukogule, õppenõukogu sellekohast otsust ja lapsevanema positiivset kinnitust.
Parandusõppe algatamisel vanema poolt esitab lapsevanem kirjaliku avalduse direktorile.
Direktor edastab avalduse õppealajuhatajale, kes menetleb seda koos aineõpetajate ja klassijuhatajaga ning teeb vajadusel õppenõukogule ettepaneku õpilase suunamiseks parandusõppele.
Parandusõppe rakendamiseks vajalikud dokumendid:
1. õpilase arengut kajastavad materjalid (õpilase vaatluskaart, iseloomustused, arsti soovitused, uurimistulemused)
2. parandusõppes olevate õpilaste nimekiri, mille on kinnitanud õppenõukogu
3. parandusõpperühma tööplaan (soovitavalt kuude kaupa)
4. parandusõppe tunniplaan ja õpetaja töögraafik
Õppenõukogu otsusest teavitatakse lapsevanemat kirja teel.
Selleks saadetakse iga parandusõppele suunatud lapse vanemale/hooldajale kooli blanketil sellekohane teade, mille väljastab kooli sekretär õppenõukogu protokolli alusel.
Lapsevanemal on õigus 10 päeva jooksul peale otsuse teatavaks tegemist vaidlustada õppenõukogu otsus või keelduda õpiabist.
Õppenõukogu otsuse vaidlustamiseks või õpiabist keeldumiseks kirjutab lapsevanem sellekohase kirjaliku avalduse direktorile.
Parandusõppele määratud lapse vanem sõlmib kooliga sellekohase kirjaliku õpilepingu.
(Vorm on välja töötatud.)
Kooli poolt kinnitab lepingu õppealajuhataja.
Parandusõppe töö dokumenteerimiseks ja lapse arengu jälgimiseks seatakse parandusõppe rühma jaoks sisse parandusõppe päevik.

INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA
Kui eelpoolnimetatud meetmed pole andnud soovitud tulemusi, tuleb õpilasele koostada edukamaks edasijõudmiseks individuaalne õppekava (edaspidi IÕK). IÕK koostamisest võtavad osa kõik lapsega tegelevad inimesed: klassijuhataja, aineõpetaja, parandusõppe/ koduõppe õpetaja, lapsevanemad. Olenevalt ainest ja vastavalt vajadusele kaasatakse IÕK koostamisse ka logopeed ja/või psühholoog. Tavaliselt on IÕK vajalik teatud õppeaines tekkinud raskuste ületamiseks.

Kui õpilane vajab IÕK-d paljudes õppeainetes, on tõenäoliselt tegemist püsiva õpiraskusega. Sellisel juhul tuleb õpilane suunata nõustamiskomisjoni, et talle määrataks sobivaim haridustee jätkamise viis.

KOKKUVÕTETE TEGEMINE ÕPIABI TÕHUSUSEST JA LAPSEVANEMA TEAVITAMINE
Lapse arengu jälgimiseks täidab parandusõppe õpetaja parandusõppe päevikut.
Kord poolaastas toimub nõupidamine, millest võtavad osa hariduslike erivajadustega (HEV) õpilastega tegelevatest spetsialistid ja kooli juhtkonna esindaja. Nõupidamisel annavad parandusõppe õpetaja ja muud spetsialistid ülevaate lapse arengust, otsustavad kasutuses
olevate meetmete tõhususe üle, teevad ettepanekuid uute meetmete rakendamise kohta ning õpilase suunamiseks eriarstile.
Vajadus õpilase nõustamiskomisjoni suunamiseks selgitatakse hiljemalt märtsikuu jooksul ja tehakse sellekohane ettepanek õppenõukogule.
Klassijuhataja teavitab tugisüsteemi tõhususest ja eelnimetatud nõupidamise otsusest lapsevanemat. Vajadusel kutsutakse lapsevanem nõupidamisele.

ERIARSTILE SUUNAMINE
Eriarstile suunamise soovituse teeb lapsevanemale teatavaks klassijuhataja. Samas teavitatakse lapsevanemat iseloomustuse koostamise vajadusest ja lepitakse kokku selle eriarstile edastamise küsimus.
Lapsevanema nõudmisel väljastatakse lapsevanemale õpilase pedagoogilis- psühholoogiline iseloomustus, mille koostab klassijuhataja. Vajadusel abistavad teda muud spetsialistid.
Iseloomustuses tuuakse välja probleem, mille pärast otsustas tugisüsteemide nõupidamine õpilase eriarstile saata.

NÕUSTAMISKOMISJONI SUUNAMINE
Tugisüsteemi juht määrab koolipoolse esindaja komisjonis.
Nõustamiskomisjoni suunamine tuleb kõne alla juhul, kui parandusõpe/ kõneravi ja/või IÕK ei ole andnud soovitud tulemusi või kui lapsevanem on esitanud sellekohase avalduse.
Harjumaa nõustamiskomisjon töötab Kosejõe Kooli ruumides.
Komisjoni pädevuses on:
• lapsevanemate nõustamine õpiraskuste osas;
• õpiraskustega lapsele võimetekohase õppekava või õppevormi määramine;
• lapsevanema nõusolekul sanatoorsesse kooli, erikooli või eriklassi suunamine;
• lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamine.

Õpilase suunamisel nõustamiskomisjoni esitab kool nõustamiskomisjonile järgmised dokumendid:
• õppenõukogu otsus õpilase nõustamiskomisjoni suunamise kohta;
• õpilase vaatluskaart; (korralikult vormistatud, täidetud pastapliiatsiga)
• õpilase iseloomustus kooli blanketil, kinnitatud direktori või õppealajuhataja allkirjaga; (koostaja õpetaja/klassijuhataja)
• tervisekaart; (med. kabinetist, selle korrasoleku eest vastutab kooliõde)
• väljavõte õpilasraamatust; (selle saab koolisekretäri käest)
• klassitunnistus koos väljavõttega õppeveerandi kestel saadud hinnetest;
• eriarsti suunamiskiri.

Dokumentide kogumise eest vastutab klassijuhataja, kes annab korrektselt vormistatud dokumendid üle õppealajuhatajale.
Klassijuhataja hoiab ennast kursis õpilase eriarsti juures käimistega. Lapsevanem teavitab uuringu käigust ja -tulemustest klassijuhatajat või mõnda teist lapsega tegelevat spetsialisti.
Eriarsti väljastatud tõendeid ja konsultatiivsed otsuseid säilitatakse lukustatud kapis, olenevalt eriarstist ja diagnoosi tüübist kas med.õe või psühholoogi kabinetis.

PSÜHHOLOOG
Psühholoog nõustab klassijuhatajaid õpilase HEV küsimustes ja abistab õpilase individuaalsuse väljaselgitamisel. Vastavalt vajadusele osaleb psühholoog HEV vestlusringides ja nõustab lapsevanemaid kooliküpsuse ja HEV küsimustes.

SOTSIAALPEDAGOOG
Kõikidele HEV õpilastele võimaldatakse sotsiaalpedagoogi abi. Sotsiaalpedagoog osaleb HEV õpilaste väljaselgitamisel, tegeleb nende peredega, jälgib nende koolikohustuse täitmist.
Vajadusel esindab sotsiaalpedagoog HEV õpilasi väljaspool kooli.

KODUÕPE
Eriarsti või perearsti konsultatiivse otsuse alusel määratakse õpilane koduõppele, kui koolil puudub võimalus tema puudele/diagnoosile vastavaks tulemuslikuks ja tervist säästvaks õpetamiseks klassitingimustes.
Olenevalt diagnoosist võib arsti soovitusel rakendada koduõpet koos oskusainete tundidest osavõtuga, sellisel juhul töötab õpilane osa koolipäevast koos eakaaslastega klassis.
Puudespetsiifilise kooli olemasolu korral nõustab lapsevanemat õppealajuhataja, vajadusel kaasatakse vestlusringi erinevaid spetsialiste. Koolitüübi määramiseks suunatakse õpilane nõustamiskomisjoni.

ABIÕPETAJA
Abiõpetaja on õpetaja, kes abistab I klassi õpilasi klassiruumist lahkumata, õpilane ei jää klassi elust hetkekski kõrvale. Abiõpetaja töötab HEV õpilasega õpetaja juhendamisel.
Abiõpetaja jälgib koos klassijuhatajaga õppeaasta algul õpilasi ja koos selgitatakse välja tähelepanuhäiretega ja muude erivajadustega õpilased. Vajadusel paigutatakse klassis abivajavad lapsed kas rühma või ühte ritta, et mitte segada klassi tööd.
Koostöös klassijuhatajaga toimub pidev õpilaste vaatlus, sest aasta jooksul võib klassis toimuda muudatusi abivajajate osas.

ÕPILASKODU
Õpilaskodu põhiülesandeks on õpivõimaluste loomine sotsiaalselt vähekindlustatud õpilastele, sealhulgas HEV õpilastele. Õpilaskodu kasvataja osutab õpiabi, aitab kujundada sotsiaalseid oskusi.

ANDEKAS LAPS JA ERIVAJADUS
Andeka lapse erivajadusele pööravad tähelepanu aineõpetajad ja klassijuhataja.
Võimalikud väljundid:
- lisatöö ainetunnis;
- töö aineringis;
- aineolümpiaadid, võistlused, konkursid.