HindamisjuhendÕPILASTE HINDAMISE, JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMISE NING KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMISE ALUSED, TINGIMUSED JA KORD
Hindamiskorra aluseks on:
Haridus- ja teadusministri 16.11.2006. a. määrus nr 41 Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimuse ja kord;
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava;
Kuusalu Keskkooli õppekava.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva korraga sätestatakse Kuusalu Keskkooli õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste järgmisesse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord.
§ 2. Hindamise alused
(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava, käesoleva korra ning kooli kodukorra nõuetest.
(3) Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise korraldus) sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, Haridus- ja teadusministri määruses ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatut.
(4) Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr 61 «Individuaalse õppekava järgi õppimise kord» koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
§ 3. Hindamise eesmärgid
(1) Innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima
(2) Suunata õpilase enesehinnagu kujunemist
(3) Toetada õpilase individuaalset arengut
(4) Anda tagasisidet õpilase õppeedukusest
§ 4. Hindamisest teavitamine
(1) Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele aineõpetajad. Õppeveerandi, poolaasta või kursuse algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ja vormi. Tunni alguses teatab õpetaja teema, õpitavad oskused ja kontrollimise vormi.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.
(3) Õpilasel on õigus saada õpetajalt teavet oma hinnete kohta.
(4) Lapsevanemal on õigus saada teavet oma lapse teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada tema hindeid või teadmistele ja oskustele antud hinnanguid.
(5) Hinded tehakse lapsevanemale/õpilasele teatavaks õpilaspäeviku, e-kooli ja vajadusel hinnetelehe kaudu.
(6) Kokkuvõtvad hinded/hinnangud tehakse teatavaks klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu.
2. peatükk
TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE
§ 5. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
(2) Õppeveerandi, poolaasta või kursuse algul teeb õpetaja teatavaks kokkuvõtvate hinnete kujunemise korra. Õppeveerandi, poolaasta või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult õpilastega ja teiste ainete õpetajatega. Kontrolltööde plaani saab jälgida e-koolis.
(3) Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava järgi, hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas ette nähtud hindamise korrale. Koduõppe- ja parandusõppe õpilasi hindavad koduõppe-, parandusõppe- ja aineõpetaja ühiselt.
(4) 8., 10. ja 11. klassi õpilastele viib kool ühes õppeaines läbi üleminekueksami.
* Eksamiainete loetelu teatatakse õpilastele III õppeveerandi lõpuks.
* Üleminekueksami hinnet arvestatakse aastahinde (8. klass) või kooliastmehinde (10., 11. klass) panekul ja see võrdsustatakse ühe õppeveerandi (8. klass) või kursuse (10., 11. klass) hindega.
* 11. klassi õpilastele viiakse läbi maikuu esimesel poolel eesti keele kohustuslik hindeline arvestus, mis võib õpilase soovi korral olla arvestatud ka üleminekueksamina.
(5) Teadmisi ja oskusi hinnatakse viiepallisüsteemis.
(6) Teadmiste ja oskuste hindamine jaguneb:
1) õpiprotsessi hindamine (protsessihinne või hinnang);
2) arvestuslik hindamine (arvestuslik hinne);
3) kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne või hinnang).
(7) 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes.
(8) 2.-9.klassis hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi protsessihinnete ja arvestuslike hinnetega. Kokkuvõttev veerandi ja aastahinne kantakse Haridusministeeriumi poolt väljaantud klassitunnistuse vormile. Tunnistusele kantakse ka käitumise ja hoolsuse hinne.
(9) Gümnaasiumiastmes toimub protsessihindamine, arvestuslik hindamine ja kokkuvõttev hindamine. Kursuse- ja kooliastme hinded kantakse e-kooli ja õpinguraamatusse. Gümnaasiumiastmel hinnatakse ainult käitumist, selle hulgas ka õpilase suhtumist õppetöösse.
(10) Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks reeglina maksimaalselt kaks nädalat. Gümnaasiumiastme õpilasele antakse võimalus järelevastamiseks ainult erandjuhul kokkuleppel õpetajaga. Vastamise aja lepivad õpilane ja õpetaja kokku. Kui õpilane selle aja jooksul ei vasta, hinnatakse tema töö hindega “1”.
Ühte tööd saab õpilane järele vastata ainult üks kord.
(11) Esitamata arvestuslik töö märgitakse e-kooli päevikus hindega “1”, pärast järelevastamist märgitakse päevikusse uus hinne.
(12) Kui õpilane kirjutab maha või kasutab töö/vastamise ajal kõrvalist abi, on õpetajal õigus hinnata õpilase töö/vastus hindega “1”. Õpilasele ei pea sel juhul andma võimalust selle töö järele vastamiseks.
§ 6. Protsessi- ja arvestuslikud hinded viiepallisüsteemis
(1) Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(2) Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(3) Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(4) Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(5) Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
§7. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted
(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi-, kursuse- , aasta- ning kooliastmehinne.
(2) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
§8. Kokkuvõttev hindamine 1.–3. kooliastmel
(1) 1. klassis kasutatakse kokkuvõtva hindamisena hinnanguid. 2. – 9. klassini hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi- ja aastahindega.
(2) Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
(3) Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.
(5) Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, määratakse selles õppeaines tugisüsteem (nt logopeediline abi, konsultatsioonitunnid), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
(6) Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».
(7) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
§9. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmel
(1) Gümnaasiumiastmes pannakse välja õppeainete kursuse- ja kooliastmehinded.
(2) Kui kursusehinne on jäänud välja panemata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».
(3) Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.
3. peatükk
KÄITUMINE JA HOOLSUS
§10. Käitumise ja hoolsuse hindamine
(1) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
(2) Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmes ainult käitumist.
(3) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekavas toodud üldpädevustest ning kooli kodukorra nõuetest.
(4) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.
(5) Lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtete ja korra kohta, saada teada oma lapse hindeid käitumise ja hoolsuse kohta.
(6) Õpilane viiakse üle järgmisesse klassi, olenemata käitumise aastahindest.
(7) Käitumishindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellel üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
(8) Käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
(9) Käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid on esinenud eksimusi.
(10) Käitumishindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks“ ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
(11) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
(12) Hoolsushinde „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
(13) Hoolsushindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
(14) Hoolsushindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, ei õpi võimetekohaselt.
(15) Hoolsushindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.
4. peatükk
HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE JA VAIDLUSKÜSIMUSTE LAHENDAMINE
§ 11. Hinde ja kokkuvõtva hinnangu vaidlustamine
(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
5. peatükk
ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE
1) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendav õppetöö viiakse läbi kahe nädala jooksul õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 25.augustini. Õppepäeva pikkus on kuni 5 tundi. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
(2) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
(3) 1.–3. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.
(4)Kui gümnaasiumiastme õpilasele tuleks ühes või kahes aines aastahindeks välja panna “puudulik” või “nõrk”, jäetakse õpilane täiendavale õppetööle ja tema üleviimise või kooli lõpetamise otsustab õppenõukogu täiendava õppetöö tulemuste alusel 30. augustiks. Kui õpilasele tuleks kolmes või rohkemas aines aastahindeks välja panna “puudulik” või “nõrk”, kustutatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast.
(5) 1.–3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasele tuleks kolmes või enamas õppeaines panna välja aastahinne «puudulik» või «nõrk» või 1. klassis anda samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
(6) Klassikursust ei jäeta kordama gümnaasiumiastmel õppivaid õpilasi.
§ 12. Õpilase järgmisse klassi üleviimine
(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
(2) 1.–3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
(3) Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
(4) 1. klassi õpilane, keda on hinnatud sõnaliselt, viiakse õppeperioodi lõpul üle järgmisesse klassi, kui tema õppeedukus ja areng on klassijuhataja kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute kohaselt õppekava nõuetele vastav.
(5) Põhikooli 2.-8. klassi õpilane viiakse üle järgmisse klassi, kui tema aastahinne on kõigis õppeainetes vähemalt «rahuldav».
(6) Gümnaasiumiastmel viiakse 10. ja 11. klassi õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi õppeperioodi lõpul.
