Sisehindamise kordKUUSALU KESKKOOLI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD
I ÜLDSÄTTED
Sisehindamise läbiviimise kord
1. Sisehindamise läbiviimise kord koosneb järgmistest osadest
I Üldsätted
II Enesehindamise kord
III Sisekontrolli kord
IV Lisad
2. Sisehindamise kord sätestab õppe- ja kasvatustegevuse sisehindamise läbiviimise korra Kuusalu keskkoolis (edaspidi koolis) ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid.
Sisehindamise mõiste ja eesmärk
3. Sisehindamine on järjepidev ja süstemaatiline õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise analüüs ning tulemuslikkuse hindamine õppeasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks.
4. Sisehindamise eesmärk on:
- hariduse kvaliteedi ja kooli arengu kindlustamine;
- kooli tegevusest tagasiside saamine, tegevuse analüüsimine ja järelduste tegemine;
- õppe- ja kasvatustöö tulemuslikkusele hinnangu andmine, järelduste tegemine ja parendusvõimaluste leidmine.
6. Enesehindamist teostatakse terviklikult või üksikküsimustes.
7. Sisekontrolli viiakse läbi üksikküsimustes.
8. Sisehindamist teostab kooli juhtkond, kes võib vajadusel kaasata kooli töötajaid, hoolekogu liikmeid ja eksperte.
9. Kooli direktor kinnitab käskkirjaga õppeaasta sisehindamise prioriteedid ja kava, lähtudes kooli arengukavast, vajadustest ning Haridus- ja Teadusministri poolt kehtestatud õppeaasta järelevalve prioriteetidest.
II ENESEHINDAMISE KORD
Enesehindamise läbiviimine
10. Kooli enesehindamise läbiviimise aja ja küsimuste ringi määrab kooli direktor käskkirjaga kooli juhtkonna või hoolekogu ettepanekul, milles kinnitatakse enesehindamise kava, aruande esitamise kuupäev, määratakse enesehindamist teostavad isikud, kaasates vajadusel eksperte.
11. Terviklikku enesehindamist teostatakse vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul.
12. Enesehindamist üksikküsimustes teostatakse igal õppeaastal.
13. Kooli terviklikul enesehindamisel lähtutakse kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumidest (lisa 1).
14. Enesehindamise osadeks on ka:
- õpilase enesehindamine läbi arenguvestluse;
- õpetaja enesehindamine läbi arenguvestluste;
- klassijuhataja õppeaasta analüüs;
- ringijuhi õppeaasta analüüs;
- õppeasutuse kui kollektiivi enesehindamine
- rahulolu-uuringud.
- statistika ja finantsaruandluse, eksamite ja üleriigiliste tasemetööde tulemuste ning muu kogutud informatsiooni analüüs;
- kooli dokumentatsiooniga tutvumine ja selle sisuline analüüs;
- vestlused juhtkonna liikmete, pedagoogide, õppeasutuse teiste töötajate, hoolekogu liikmete, lastevanemate, õpilaste ning õppeasutuse pidajaga;
- tundide, õppe- ja kasvatustegevuste ning ürituste, õpilaste tööde vaatlemine;
- personalile, õpilastele ja lastevanematele küsitluste korraldamine;
- tutvumine õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonna, õppevahendite ning inventariga;
- enesehindamise läbiviija ei tee märkusi ega arvusta kooli või pedagoogi tööd kolleegide, õpilaste ja lastevanemate juuresolekul.
Enesehindamise tulemuste esitamine
16. Enesehindamise tulemused vormistatakse enesehindamise aruandena (lisa 2).
17. Enesehindamise aruanne koosneb järgmistest osadest:
- Sissejuhatus. Selles viidatakse enesehindamise alusele, iseloomustatakse lühidalt kooli; kirjeldatakse enesehindamise temaatikat, meetodeid; märgitakse ka ajavahemik ja enesehindamises osalejate nimed ning viidatakse eelmise enesehindamise toimumise ajale ja selles tuvastatud olulistele aspektidele;
- Analüüs. Selles kajastatakse kooli tugevaid ja parendamist vajavaid aspekte iga kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumi osas. Õigusaktides ja kooli tegevust reguleerivates kooli dokumentides sätestatu rikkumisel tuuakse välja akti või dokumendi nimetus koos kinnitamise ajaga ja viidatakse punktile, millest pole kinni peetud. Tugevate ja parendamist vajavate aspektide väljatoomisel ei viidata pedagoogidele nimeliselt;
- Kokkuvõte. Selles esitatakse lühikokkuvõte ning üldised järeldused kooli juhtimise ja õppe-kasvatustegevuse tulemuslikkuse kohta;
- Ettepanekud. Selles tehakse ettepanekuid probleemide lahendamiseks kooli juhtkonnale. Puuduste kõrvaldamiseks määratakse konkreetsed tähtajad ja tähtaeg, millal esitatakse kirjalik ülevaade ettekirjutuste täitmisest. Suuremate puuduste korral teatatakse järelhindamise aeg.
19. Enesehindamise aruandele kirjutavad alla kõik enesehindamises osalenud isikud ja kaasatud eksperdid.
20. Enesehindamise aruande kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
21. Enesehindamise aruanne arhiveeritakse vastavalt kooli asjaajamiskorrale.
22. Enesehindamise aruanne on avalik dokument, mis arutatakse läbi kooli õppenõukogus ja koolijuht informeerib sellest kooli hoolekogu.
23. Enesehindamise tulemused on aluseks kooli tegevuse parendamiseks ning neid kasutatakse järjepidevalt arengukava korrigeerimisel.
24. Enesehindamise käigus täidetakse enesehindamise märkmeleht (lisa 3). Täidetud märkmelehte ei vormistata dokumendina.
III SISEKONTROLLI KORD
Sisekontrolli läbiviimine
25. Sisekontroll tagab kooli õiguspärase tegevuse ning riiklike ressursside otstarbeka kasutamise.
26. Sisekontroll on aluseks pedagoogide atesteerimisel ning aitab kindlaks teha täiendkoolitusvajadusi.
27. Sisekontrolli kaudu toimub koolis kavandatud tegevuste jälgimine ning sisekontroll on suunatud sellele, et tööprotsessis esinevad vead ei korduks ning kõrvalekalded saaksid koheselt korrigeeritud.
28. Sisekontrolli teostab oma valdkonna eest vastutav isik.
29. Sisekontrolli võtmealad on:
- kooli õppekava
- kooli direktori poolt kehtestatud korrad ja süsteemid
- kooli arengukava, õppeaasta tegevuskava
- õppeaasta prioriteetide täitmise tagamine
- õppe- ja kasvatusprotsess, õppekorraldus ja meetodid
- kooli personali eripädevusnõuded ja nende arendamine
- huvitegevus
- majandustegevus
- tervisekaitse
31. Sisekontrolli tulemused esitatakse aruandena.
32. Sisekontrolli aruandes ei kajastata avastatud puudusi, kui need likvideeritakse koheselt.
IV LISAD
1. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid
2. Enesehindamise aruanne
3. Enesehindamise märkmeleht
4. Sisekontrolli peamised valdkonnad ja tegevused.
