Prindi
Kategooria: Õppimine

Arvutiõpetus (3 kursust)

Õppesisu
I kursus (10. klass) Arvuti kasutamine uurimistöös (AKU)
AKU on gümnaasiumiastme informaatika valikkursus, mis toetab õpilaste ettevalmistamist uurimistöö läbiviimiseks. AKU kursus tutvustab õpilastele uurimistöö etappe, põhimõtteid, meetodeid ja tehnikaid praktiliste tegevuste ja probleemipõhise aktiivõppe kaudu.
AKU kursus jaguneb viieks teemaks:
1. Uurimistöö: mõisted, protsess, viitamine. Uurimistöö olemus, arvuti roll uurimistöös. Töö allikatega, infootsing ja viitamine.
2. Andmete kogumine ja analüüsiks ettevalmistamine. Andmete kogumise erinevad viisid. Küsimustiku koostamine. Valim ja üldkogum. Andmetabel, andmete korrastamine.
3. Ülevaade andmetest. Andmete analüüsi põhisammud. Sagedustabel. Tulp- ja sektordiagramm, histogramm. Keskmised ja hajuvusnäitajad.
4. Erinevuste, trendide ja seoste uurimine. Erinevuste uurimine keskväärtuste, sageduste ja protsentide abil. Trendide ja seoste uurimine.
5. Uurimistulemuste esitlemine. Uurimisaruande ja esitluse koostamine.

II kursus (11. klass)
1. Arvutite ajalugu ja ehitus.
2. Internet (ajalugu, otsisüsteemid, interaktiivsed kaardid jms).
3. Tekstitöötlus (Kirjaliku töö kujundamine - teksti kujundamine, tabelid, joonised, laadid, sisukord, päis-jalus, viitamised).
4. Tabelitöötlus (andmetabeli koostamine, sorteerimine, filtreerimine, kirjeldav statistika, diagrammid).
5. Fototöötlus.
6. Lühifilmi loomine (Windows Movie Maker).

III kursus (12. klass) Matemaatika arvutiklassis
1. Geomeetrilised konstruktsioonid
2. Funktsiooni uurimine
3. Ruumilised kujundid
Programmid GeoGebra, Wiris, T-algebra jmt.
4. Programmeerimiskeel Scratch
5. Programmeerimiskeel Visual Basic
6. Vektorgraafika (Expression Design)
7. Kodulehe koostamine (HTML ja CSS)
8. Veebirakenduste loomine (Expression Blend, DeepZoom)

Majandus- ja ettevõtlusõpe (2 kursust)

I kursus Majandusõpetus
Õppesisu
Majanduse olemus. Nappus ja kompromiss, alternatiivkulu. Majanduse põhivalikud: Mida? Kuidas? Kellele? Tootmistegurid: loodusressursid, inimressursid ja kapital. Mikro- ja makro¬ökonoomika. Turumajanduse alused: eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus. Motiiv. Kasum. Majandussüsteemid: käsu-, tava-, turu- ja segamajandus.
Nõudmine, pakkumine, hind. Nõudlus, pakkumine, tasakaaluhind, nõudluselastsus, hinnamõju. Pakkumise ja nõudluse tabelid ja graafikud. Nõudlust ja pakkumist mõjutavad tegurid. Defitsiit ja ülepakkumine.
Inimene kui omanik, tootja, töötaja ja tarbija. Kodumajapidamised. Isiklik ja pere eelarve, eel¬arve piirangud. Oskused ja võimed. Tarbija, säästlik tarbimine, tarbijakaitse. Tööjõud ja tööhõive. Tööturg. Palgad. Maksud ja maksed. Töötaja, juhi ja alluva rollid. Töölevõtu vestlus, CV koosta¬mine. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid. Ettevõtlus. Ettevõtte õiguslikud vormid Eestis.
Raha ja finantsmajandus. Raha funktsioonid. Finantsvahendus. Pangandussüsteem, keskpank ja kommertspangad, nende ülesanded ja roll raharingluses, pakutavad teenused. Hoiustamine ja laenamine, riskid. Eesti rahasüsteem, valuutakomitee ja rahanduspoliitika. Euro ja selle kasutamine Euroopas. Kindlustus ja kindlustuse pakutavad teenused. Väärtpaberid: võlakirjade ja aktsiate olemus ning erinevus. Väärtpaberiturg ja selle mõju majandusele. Inflatsioon, deflatsioon. Tarbijahinnaindeks.
Valitsuse osa majanduses. Valitsuse roll majanduses. Majandusringlus. Riigieelarve moodusta¬mine, tulud ja kulud. Eesti riigi eelarve. Erinevad maksusüsteemid, nende eelised ja puudused. Otsesed ja kaudsed maksud Eestis. Fiskaal- ja monetaarpoliitika. Eesti maksupoliitika. Majanduse tsüklilisus.
Rahvusvaheline majandus
Riikide võrdlemine ja rühmitamine erinevate majandusnäitajate alusel: SKT, IAI, THI jne. Rahvusvaheline majandus. Suhteline ja absoluutne eelis, spetsialiseerumine. Eksport, import. Globaliseerumine. Õiglane kaubandus. Valuuta, valuutaturg, valuutakurss, ostujõu pariteet. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid. Euroopa Liit ja vaba¬kaubandus. Kaubanduspiiranguid: tollimaks, kvoodid, tollivälised kaubandustõkked, dumping. Eesti sise- ja välismajandus, arengusuunad. Nüüdisaegsed suunad maailma majanduses. Regioonide majandusliku arengu iseärasused ja erinevused. Tööpuuduse kasv, tulude ebavõrdne jaotus ja elanikkonna kihistumine, ressursside ammendumine.

II kursus „Ettevõtlusõpetus"
Õppesisu
Turumajandus. Ressursside nappus, majanduslik käitumine, alternatiivkulu, kompromissid. Majanduse kolm põhiküsimust. Ettevõtluse tugisambad. Hinnasüsteem, eraomand, konkurents, ettevõtlikkus, kasum. Nõudlus. Pakkumine. Hinnamõju. Nõudluse ja pakkumise muutused. Tasakaaluhind. Tootmise muutuste mõju hindadele.
Ettevõtlus. Ettevõtlikkus, ettevõtjate roll majanduses. Ettevõtja, ettevõte. Ettevõtja kohustused, riskid, kasum. Ettevõtjate strateegiad. Ettevõtte õiguslikud vormid. FIE, osaühing, aktsiaselts. Ettevõtja karjäär. „Äriseadustik".
Ettevõtte alustamine. Oma ettevõttega alustamine. Äriidee, äriplaan. Toode ja teenus. Algkapital, investeerimine. Väärtpaberid. Tootlikkus, kvaliteet. Püsi- ja muutuvkulud. Nüüdisaegse tehnoloogia ning ressursside efektiivse ja keskkonnasäästliku kasutamise mõju tootlikkusele.
Ettevõtte raamatupidamine. Bilanss. Kasumiaruanne. Aktiva, passiva, kasum, kahjum, amortisat¬sioon. Põhivara, käibevara, kohustused. Üksikisiku ja ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, töötuskindlustusmakse.
Juhtimine. Eesmärkide püstitamine, planeerimine. Meeskonnatöö, tööjaotus, motiveerimine, kontrollimine. Ajakasutus.
Tööjõud. Tööjõud ja tööhõive. Tööturg. Palgad. Töötaja, juhi ja alluva rollid. Töölevõtu vestlus, CV koostamine. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid.
Konkurents ettevõtluses. Konkurentsi vormid. Konkurentsi positiivne ja negatiivne mõju tootmisele ja tarbijale. Litsents, patent, kasulik mudel, tööstusdisaini lahend ja autoriõigus.
Turundus. Põhiülesanded. Toode, hind. Hinnakujundus. Müügistrateegiad. Turundussuhtlus ja müügikoht. Reklaam, reklaami koostamine. Ostja ja müüja rollid.
Ärieetika. Vastutus tarbija, ühiskonna ja ettevõtte omanike ees. Sotsiaalne ettevõtlus.

Saksa keel (6 kursust)

Õppesisu
MINA JA TEISED: enesetutvustus, huvid ja eelistused; perekond, sõbrad ja tuttavad; välimus ja iseloom; ühised tegevused; perekondlikud sündmused ja tähtpäevad.
KODU JA KODUKOHT: kodu, perekond, sugulased; kodu kui eluruum; kodukoht; tähtpäevad; loodus, aastaajad ja ilm; kodukoha pärimused, traditsioonid ja kombed.
SAKSAKEELSED RIIGID JA NENDE KULTUUR: maad, riigid ja rahvad; tavad ja tähtpäevad, kultuuriline mitmekesisus; saksakeelsete riikide olulisemad sündmused ja inimesed.
IGAPÄEVAELU: igapäevased tegemised, sealhulgas olme; tee küsimine ja juhatamine; tegevusalad ja ametid; toitumine; tervis.
VABA AEG: erinevad vaba aja veetmise viisid; reisimine, meedia.

Kursuse läbija:
1. mõistab lihtsate saksakeelsete vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires;
2. saab hakkama igapäevastes lihtsates saksakeelsetes suhtlusolukordades, tuginedes õpitud kultuuriteadmistele;
3. koostab lihtsaid saksakeelseid tekste õpitud temaatika piires;
4. omab teadmisi Saksamaast ja teistest saksakeelsetest riikidest;
5. kasutab saksakeelseid teabeallikaid (näiteks sõnaraamatud, internet) vajaliku informatsiooni leidmiseks.

Maatundmine inglise keeles - (3 kursust, millest õpilane saab kursusi valida ka ühekaupa)

I kursus ESTONIA- Eesti
Õppesisu:
Õpitakse olulisi fakte ja laiendatakse silmaringi Eesti kohta.
Üldine informatsioon – sümbolid, rahvastik, suurus, raha, majandus.
Eesti ajalugu, kultuurisündmused, laulumaa Eesti.
Loodus ja kliima, erinevad Eesti osad ja nende tähtsus meie maastikupildis.
Ülikoolilinn Tartu.
Tallinna vanalinn, selle arhitektuur ja ajalugu.

II kursus ENGLISH SPEAKING COUNTRIES - Inglise keelt kõnelevad maad
Õppesisu:
Käsitletakse Austraaliat, Uus-Meremaad, Kanadat, Ameerika Ühendriike, Suurbritanniat ja Iirimaad.
Riikide hümnid ja sümboolika.
Ajalugu, põlisrahvused, loodus.

III kursus LITERATURE - kirjandus
Õppesisu:
Tähtsamad kirjanikud ja nende teosed.
Rooma Impeeriumi lagunemine, 8. sajandi eepos „Beowulf“.
Esimesed õpetlased ja teosed Inglismaal - BEDE.
Keskaeg - G. Chaucer „Canterbury Lood“, Kuningas Arturi legendid
Elizabeth I aegne renessanss.. T. More „Utoopia“, Shakespeare`i sonetid. Läbime
17. – 18. sajand - D. Defoe „Robinson Crusoe“
Romantikud Lord Byron, Jane Austen
C. Dickens, C. Brontè, R.L. Stevenson, O. Wilde
20. ja 21. sajandi autorid.
Iga õpilane loeb aasta jooksul läbi ühe romaani inglise keeles.

Joonestamine (1 kursus)

Õppesisu
Joonistele esitatavad nõuded: normkiri, jooned, joonise formaat, kirjanurk ja raamjoon.
Geomeetrilised konstruktsioonid: paralleel- ja ristsirgete joonestamine, sirglõigu, ringjoone ja nurga jaotamine osadeks.
Projekteerimine ja selle liigid: tsentraal- ja paralleelprojekteerimine.
Jooniste saamise põhilised meetodid. Kvooditud ristprojektsiooni meetodi olemus. Monge'i meetodi olemus. Punkt: koordinaadid; kaks- ja kolmvaade. Sirge: määramisandmed, jälgpunktid; kaks- ja kolmvaade. Sirge asend ekraanide suhtes: üld- ja eriasend. Eriasendiline sirge: horisontaal, frontaal, profiilsirge. Kahe sirge vastastikune asend: paralleelsed, lõikuvad ja kiivsed sirged. Sirglõigu pikkuse ja kaldenurga tuletamine. Tasand: määramisandmed. Tasandi asend ekraanide suhtes: üld- ja eriasend. Tasandilise objekti tõelise suuruse tuletamine. Aksonomeetria meetodi olemus. Liigid. Ristisomeetria teljestiku konstrueerimine, punkti ristisomeetriline kujutis.
Geomeetrilised kehad: liigid (tahk- ja pöördkehad) ja jaotus (korrapärane, mittekorrapärane, sümmeetriline, ebasümmeetriline); kehade kaks- ja kolmvaated. Punkt geomeetrilisel kehal: punkti puuduva projektsiooni tuletamine. Geomeetriliste kehade tasandilised lõiked. Geomeetriliste kehade pinnalaotused.

Meediaõpetus (3 kursust)

I kursus Sissejuhatus meediasse
Õppesisu:
Meedia rollidest
Erinevatest meediumitest
Kollase ja valge meedia olemusest
Demagoogiavõtetest meedias ja mitte ainult
Meediaeetika + praktiline töö
Ajakirjandusžanritest + praktilised katsetused
Kriitilisest meediateksti lugemisest + praktika
Reklaamist + rühmatöö

II ja III kursus Audiovisuaalne meedia
Õppesisu:
Praktilised tööd:
Fotoseeria (kaks erinevat)
Film rühmatööna
• Tuntud režissööride/ näitlejate elu ja loomingu ülevaateid
• Vabas vormis kokkuvõte endast kui meediatarbijast 

Religioonilugu (2 kursust)

I kursus: Maailma religioonid
Õppesisu
Põhimõisted: religioon, usk ja nende erinevused. Dogma. Jumal. Jumalus. Kirik. Iidol.
Sissejuhatus: miks tekkis religioon? Kuidas tekkis religioon? Religioonide üldisi jooni ning olulisi sarnasusi ja erinevusi.
Vanimad religioonid: animism, šamanism, totemism. Sumeri-Akkadi religioon ja mütoloogia. Egiptuse religioon ja mütoloogia. Kreeka-Rooma religioon ja mütoloogia.
Dharmalikud religioonid: hinduism, budism, džainism ja sikhism. India religioonide erinevused ja sarnasused.
Aabrahamlikud religioonid: judaism, kristlus, islam, baha’i. Nende erinevused ja sarnasused.
Kaug-Ida religioonid: konfutsianism, taoism, šintoism.
Muud elavad religioonid: zoroastrism, gnostitsism, paganlikud põlisreligioonid.

II kursus: Religiooni iseloom ja religioon Eestis
Õppesisu
Religioonifilosoofia: seotus ja eraldatus religiooni dogmaatikaga. Kuulsamad religioonifilosoofid. Olulisemad religioonifilosoofilised küsimused.
Religioon ja riik: riigi ja religiooni ühendatus ja eraldatus. Religioossed konfliktid ja koostööd. Religioon ja majandus. Religioon ja meedia. Religioon ja kultuur. Sekulariseerumine ja fundamentalism.
Religioon ja Eesti: Eesti religiooni ajalugu (muinasusk, ristiusustamine, reformatsioon, pietism, usuvahetus). Eesti usuline kaart tänapäeval. Usulised ühendused Eestis. Olulisi usulisi mõtlejaid ja kultuuritegelasi Eestis.

 

Karjääriõpetus (1 kursus)

1. Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel
Õppesisu
Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament ja iseloom.
Isiksuseomadused: väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak, emotsioonid.
Isiksuseomadused: võimed, intelligentsus, huvid, oskused (üldoskused, erioskused)
Minapilt ja enesehinnang, identiteet, refleksioon.

2. Karjääriinfo tundmine ning selle tähtsus karjääriplaneerimisel
Õppesisu
Muutuv tööturg: tööturu olukord, trendid, arengusuunad, prognoosid, tööandjate ootused, ettevõtluse vormid, töösuhteid reguleerivad õigusaktid.
Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon. Majandustegevusalad, amet ja ametite rühmad, kutse ja kutseoskused, kutsestandardid, kutseeelistused.
Haridustee: erialad, haridussüsteem, formaalne ja mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed.

3. Planeerimine ja otsustamine
Õppesisu
Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: otsustamine ja seda mõjutavad tegurid, otsustamis-raskused, karjääriinfo allikad, infootsimine, alternatiivid, sundvalikud, muutustega toimetulek, karjääriteenused.
Isikliku karjääriplaani koostamine: elukestev õpe, edu, elurollid, elulaad, karjäär, õpimotivatsioon, omavastutus, kandideerimisdokumendid, karjääriplaneerimine, karjääriplaani koostamine.


Õpilasfirma (1 kursus)

Õpilasfirma kursus on Junior Achievementi ettevõtlusõppe programm gümnaasiumi õpilastele.

Junior Achievementi programmide tähtis põhimõte on "Õpime tegevuse kaudu!"
Õpilasfirma on üks selle põhimõtte kõige ilmekam realiseerimisvorm. Õpilasfirma luuakse majandusõppe programmi osana selleks, et paremini omandada äritegevuse põhimõtteid, arendada õpilastes algatusvõimet ja soovi ise probleeme lahendada. Programmi jooksul rakendatakse mitmeid teooriast tuttavaid kontseptsioone ja õpitakse praktiliselt tundma majandusmõistete tõelist tähendust. Õpilasfirma kui õppevorm suudab tihti köita ka neid õpilasi, kellele akadeemilised loengud igavaks muutuvad. Samas näitab Õpilasfirma selgelt koolis omandatavate teadmiste vajalikkust igapäevaste äriotsuste tegemisel ja edukas palgatöös. Paraneb otsuste langetamise oskus. Õpilasfirma kogemus on hindamatu väärtus tööturul, kus järjest rohkem hinnatakse ettevõtlikke ja loovaid inimesi. Kaasaja muutuvas maailmas tuleb järjest rohkematel inimestel elatise teenimiseks oma firma luua, et pakkuda tööd endale ja teistele.

Tõelisest ärifirmast erineb õpilasfirma selle poolest, et ta on õppeprotsessi osa. Õpilasfirma registreeritakse Junior Achievementi juures. Minimaalne õpilasfirma liikmete arv on kolm. Õpilasfirmasse võivad kuuluda ainult õpilased.

Õpilasfirma programm on ehitatud üles väikefirma tegutsemise põhimõtetele. Õpilased loovad oma firma, valivad toote, jagavad ametid ja tööülesanded. Alustamisel koostatakse äriplaan, mida tegevuse käigus järgitakse. Õpilased toodavad ja müüvad oma tooteid või osutavad teenuseid. Õppeperioodi lõpus õpilasfirma tegevus lõpetatakse. Programmi käigus omandatakse õpilasfirma juhtimise ja meeskonnatöö oskusi. Aktsionäri või juhina osaletakse otsuste vastuvõtmises. Õpilasfirma töötajad teenivad palka tootjate, müüjate või juhtidena. Kogu tegevuse vältel peetakse finantsarvestust ja õpilasfirma tegevuse lõpetamisel koostatakse aastaaruanne.

Kuna õpilasfirma programm on levinud nii Euroopas kui ka Ameerikas, on paljudel õpilastel võimalik katsuda õpilasfirmade laatadel ja muudel üritustel jõudu oma eakaaslastega teistest maadest. Igal aastal selgitatakse Eesti parim õpilasfirma, kes esindab Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlusel.


Majandusmatemaatika elemendid (1 kursus)

Kursuse õppe-eesmärgiks on näidata matemaatika rakendusvõimalusi majandus- ja finantsprobleemidest arusaamisel ning nende lahendamisel nii igapäevases tegevuses kui ka laiemalt; anda ülevaade majandusmaailma kirjeldavatest lihtsamatest mudelitest; õpetada kasutama infotehnoloogiat ja kujundada teadmisi ning oskust avalike andmebaaside ning laenukalkulaatorite käsitlemiseks; kujundada õpilaste statistika-alast pädevust ja anda õpilastele eelteadmisi tulevaseks kutsevalikuks.
Õppekomplektis käsitletakse järgnevaid teemasid:
1. Protsentarvutus majanduses;
2. Finantsmatemaatika elemendid;
3. Majandusstatistika;
4. Majanduses kasutatavaid funktsioone;
5. Optimeerimisülesanded majanduses;
6. Lineaarne planeerimine;
Lisateemadena iseseisvaks tutvumiseks
7. Majandusnähtuste modelleerimine;
8. Otsustusteooria elemendid.

Riigikaitse (2 kursust)

I kursus „Riigikaitse"

Õppesisu
1. Eesti sõjaajalugu
Sõjaajaloo mõiste ja sõjateoreetiline mõte. Sõda. Sõjandus. Sõjateadus. Sõjaajaloo ja ajaloo vahekord. Olulisemad sõjateoreetilise mõtte esindajad (õpetaja valikul Sun Tzu, Thukydides, Clausewitz, Jomini jt).
Sõjanduse osa ühiskonna ajaloos. Sõda kui ühiskonna „loomulik seisund". Sõdade põhjused. Suhtumise muutumine sõjapidamisse. Sõjapidamisviisid vana- ja keskajal. Palgaväe teke. Alalised armeed. Ohvitserkond. Revolutsiooniarmeed. Napoleoni sõdade ajastu. Üleminek üldisele sõjaväekohustusele. Massiarmeed. Tehnika mõju sõjandusele. Sõda ja majandus. Sõjapidamise muutumine. Sõjavastane liikumine. Sõjapidamise ulatus ja sotsiaalne mõju 20. sajandil.
Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis. Ristisõdade ajastu ja muistne vabadusvõitlus. Eestlaste sõjaline organisatsioon muinasajal. Malev. Suurriikide võitlused Vana-Liivimaa pärast. Saja-aastase sõja sündmused Eestis (1558-1661). Põhjasõda ja selle tagajärjed. Eesti ala liitmine Vene impeeriumi koosseisu. Vene impeeriumi sõjad ja Eesti. Sõjalised koormised. Sõjaväe¬teenistus Eesti alal. M. A. Barclay de Tolly. Sõjalised kaitserajatised. Esimene maailmasõda ja Eesti iseseisvuse sünd. Rahvusväeosad. Vabadussõda 1918-1920. Kooliõpilaste roll Vabadussõjas. Tartu rahu. Eesti riigikaitse 1920-1940. Teine maailmasõda ja Eesti. Eestlased Saksa armees ja Punaarmees. Soomepoisid. Metsavendlus.
Okupatsiooniarmee kohalolek. Nõukogude armee kohalolek, selle tagajärjed. Paldiski. Eestlased Nõukogude armees. Nõukogude armee lahkumine Eestist.
Eesti riigikaitse taastamine. Valikud Eesti riigikaitse taasloomisel. Eesti riigikaitsepoliitika kujunemine ning riigikaitsestruktuuride peamised suunad ja olulisemad sündmused.

2. Tänapäeva kriisid, sõjad ja relvakonfliktid
Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid valitud näidete toel. Kriisid. Julgeoleku riskid ja ohud. Konflikti arengufaasid ja tunnused. Sõja mõiste. Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil. Maailma¬sõjad. Külm sõda. Kollektiivne julgeolek 20. sajandil - Rahvasteliit, ÜRO, OSCE. Tuumaajastu. Relvastuskontroll.
Nüüdisaegsed rahvusvahelised konfliktid ja nende ohjamine. Koostööjulgeolek. NATO ja Euroopa Liit. Kollektiivne kaitse ja kollektiivne julgeolek. Traditsioonilised ja asümmeetrilised ohud. Rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvade levik. Keskkonna-, majandus-, küber- ja sotsiaalne julgeolek. Kriiside ja konfliktide ärahoidmine, ohjamine ning lahendamine. Rahvus¬vahelised rahuoperatsioonid, rahvusvahelise sekkumise põhjused ja tagajärjed.
Relvakonfliktide ja sõdade tunnused. Sõjaline strateegia ja taktika mõistetena. Heidutus. Sõjategevuse ulatus. Kasutatav relvastus. Sõjalised operatsioonid. Totaalkaitse. Territoriaalkaitse. Rahvusvaheline sõjaõigus.

3. Eesti kaitsepoliitika. Eesti osalemine NATOs
Eesti riigikaitse eesmärk. Riigi kaitsevõime. Riigikaitse eesmärk, üldine korraldus ja juhtimine alusdokumentide põhjal: põhiseadus, julgeolekupoliitika alused, sõjalise kaitse strateegiline kava, „Rahuaja riigikaitse seadus", „Sõjaaja riigikaitse seadus".
Riigikaitse korraldus. Erinevate institutsioonide roll riigikaitse juhtimises. Ühiskonna kaasatus riigikaitsesse ja erinevate elualade seotus riigikaitsega. Kodaniku osalemine riigikaitses.
Eesti julgeolekuriskid. Sõjalised konfliktid, väline surve, asümmeetrilised ohud: terrorism, keskkonna- ja küberriskid. Majandusriskid.
Erinevad hädaolukorrad ja valmisolek. Madala riskiastmega kriis, eriolukord, erakorraline olukord, sõda. Inimeste põhiõiguste ja vabaduste piiramine hädaolukordade puhul.
NATO. Kujunemine. Kollektiivse kaitse põhimõte. Eesti osalemine NATOs.

4. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded. Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu sümboolika ning traditsioonid
Eesti kaitsejõud. Võrdlus teiste riikide kaitsejõudude korraldusega: kohustuslik ajateenistus, lepinguline tegevteenistus, üldine reservteenistus jne.
Eesti kaitsevägi. Kaitseväe struktuur ja ülesanded. Kaitseväe juhtimine. Kaitseväe õppeasutused.
Väeliigid: maavägi, merevägi, õhuvägi. Väeliikide ülesehitus, ülesanded ja juhtimine.
Kaitseliit. Kaitseliidu ülesehitus ja ülesanded. Kaitseliidu sõjaväeline ja kollegiaalne juhtimine. Kaitseliidu eriorganisatsioonid.
Kaitsejõudude traditsioonid. Traditsioonid Eesti kaitsejõududes, vormiriietuse kandmise põhi¬mõtted, sümboolika.

5. Kaitseväeteenistus
„Kaitseväeteenistuse seadus". Kaitseväeteenistuse liigid. Kaitseväeteenistuskohustus. Kutse¬alune, reservväelane, kaitseväelane, ajateenija, kaadrikaitseväelane. Kaitseväe distsipliin.
Kutsealusena arvele võtmine ja tegevteenistuskõlblikkuse määramine. Kaitseressursside Amet. Ajateenistusse kutsumisega kaasnevad dokumendid. Kaitseväeteenistuse komisjon. Arstlikud komisjonid. Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklik register. Kaitseväeteenistus-kõlblikkuse astmed.
Ajapikendus ja ajateenistusse kutsumisest vabastamine. Ajapikenduse andmine haiguse või tervisehäire tõttu. Ajapikenduse andmine perekondlikel ja majanduslikel põhjustel, hariduse omandamiseks, kandideerimiseks või valitaval ametikohal töötamiseks. Ajapikenduse lõppemine. Ajateenistusse kutsumisest vabastamine.
Ajateenistusse kutsumine. Ajateenistuse kestus. Kutsealuse kutsumine ajateenistusse.
Asendusteenistusse kutsumine. Ajateenistuse asendamine asendusteenistusega. Asendus-teenistuslase teenistuskoht. Asendusteenistuse kestus. Teenimine asendusteenistuses.
Ajateenistus. Ajateenija õigused ja kohustused. Ajateenistuse korraldus. Väljaõpe. Distsipliin. Sotsiaalsed garantiid. Puhkused ja väljaload. Olme ja vaba aeg. Suhtlemine kodustega.
Kaitseväelase elukutse. Väljaõpe, haridus, teenistuskäik (sh missioonid), karjäärivõimalused.
Teenistus reservis. Reservi ja erru arvamine. Reservväelase kohustused. Valmisoleku reserv ja valmidusreserv. Osavõtt õppekogunemisest. Tegevteenistus mobilisatsiooni korral. Osalemine Kaitseliidu tegevuses.
Vaidluste lahendamine ja vastutus. Vaided. Väär- ja kuriteod.

6. Riviõpe
Rivikord. Ajalooline ülevaade rivikorra kujunemisest. Üksuste riviline juhtimine lahinguväljal. Füüsiline vastupidavus ja ühtekuuluvus. Kaitseväe traditsioonid ja tseremooniad.
Praktiline riviõpe. Rivi. Viirg. Kolonn. Tiib. Rinne. Rivi tagakülg. Vahe. Kaugus. Rivi laius. Rivi sügavus. Kahe-, kolme- või neljaviiruline rivi. Rivi liigid. Ülema ja kaitseväelase kohustused enne rivistumist ja rivis. Rivikord väljaõppe korraldamisel. Rivi juhtimine. Käsklus. Eelkäsklus. Täitekäsklus. Käemärgid.
Üksiksõduri riviõpe. Seisang ja tegevus koondrivis. Tervitamine. Liikumine ja peatumine. Pöörded.
Jagu koondrivis. Jao kogunemine joonele. Jao kogunemine kolonni. Liikumine rivis. Rivi ette kutsumine.
Rühma koosseis. Rühma kogunemise viisid.

7. Relvaõpe
Relv: relva mõiste, relva kandmisega seotud tavad ja väärtushinnangud. Kaitseväes kasutatavamad relvad. AK4 taktikalis-tehnilised andmed. Relva käsitsemine ja hooldamine.
Ballistika. Ülevaade sisemisest ja välimisest ballistikast. Kuuli lennujoone kuju, tabatav ja tabamatu ala. Kuulide hajumine ja seda põhjustavad tegurid.
Ohutusnõuded. Üldohutusnõuded relvaga ümberkäimisel. Ohutusnõuded relva ja laskemoona käsitsemisel.
Tiirulaskmine: laskmine õhkrelvast või matkemudelist, hingamise ja lasu päästmise tehnika, laskeasendid: pikali, põlvelt ja püsti. Relvatugi. Laskekäsklused lasketiirus. Käsklus „TULI SEIS!".

8. Topograafia ja orienteerumine
Topograafia sissejuhatus. Üldmõisted. Kaardi mõõtkava. Kaardi leppemärgid. Leppemärkide jaotus: punkt-, joon- ja pindleppemärgid. Kaardi reljeef. Reljeefi erinevad vormid ja nende iseloomustus.
Kaartide kasutamine Eesti kaitseväes. Kaartide põhimõõtkavad. Kaitseväekaartide kartogrammid. Kaardinurk. Kaardi koordinaadid: geograafilised, UTM.
Kompass, magnetiline asimuut ja direktsiooninurk. Kaartidel kasutatavad põhjasuunad. Magnetiline deklinatsioon. Direktsiooninurk. Magnetiline asimuut. Suunaparand. Kompass ja selle kasutamine. Kompassi kasutamise piirangud. Magnetilise anomaalia alad.
Kaardi orienteerimine, maastikul orienteerumine, käsi-GPSi kasutamine. Kaardi orienteerimine kompassi, joonobjekti, punktorientiiri, taevakehade järgi. Asimuudi määramine maastikul ja selle järgi liikumine. Orienteerumine maastikul. Orienteerumine pimedas. Üldised juhised ning piirangud käsi-GPSi kasutamiseks maastikul.

9. Esmaabi välitingimustes
Tegutsemine õnnetuse korral. Ohu hindamine ja ohutuse tagamine, päästmine otsesest ohust, sh Rauteki haaret kasutades. Kannatanu seisundi hindamine: teadvuse, hingamise, vereringe kontroll. Tegevuste järjekord kannatanu esmasel ülevaatusel. Sündmuskoha tähistamine. Elupäästev esmaabi. 112-abikutse. Jätkuv esmaabi. Kiirabi. Haigla.
Elupäästev esmaabi. Elustamise ABC. Elupäästev esmaabi traumakannatanule. Suure välise verejooksu sulgemine abivahenditega ja abivahenditeta. Hingamisteede vabastamine ja vabana hoidmine. Teadvuse tasemed, teadvusetuse põhjused. Teadvuseta kannatanu abistamine. Šoki mõiste, liigid ja esmaabi. Kliiniline ja bioloogiline surm.
Esmaabi vigastuste ja haigestumiste korral. Jäsemetraumade fikseerimine. Sobivad asendid erinevate vigastuste ja haigestumiste korral. Termolina kasutamine. Heimlichi võte. Esmaabi krambihoo korral. Närvihaigused. Epilepsia. Insult. Südamehaigused, südamelihase infarkt. Kopsuhaigused, kopsuastma, kõriturse. Allergia. Ajukolju trauma. Rindkere ja kõhuõõne organite vigastused. Luumurrud, liigesetraumad. Liittraumad. Elektriõnnetused. Termilised traumad: põletused, päikesepiste, kuumarabandus, kuumakurnatus, külmumine, alajahtumine (hüpotermia). Uppumine. Mürgistused. Alkoholimürgistus. Narkootikumide üledoos. Maohammustus. Putukate pisted. Võõrkeha hingamisteedes.

10. Massihävitusrelvad ja kodanikukaitse
Massihävitusrelv: tuumarelv, bioloogiline relv, keemiarelv. Liigid ja toime ning kahjustavad mõjud. Relvade kasutamine ajaloos. Massihävitusrelva leviku piiramine.
Kaitsevahendid. Kaitsevahendite areng. Kaitsevahendid erinevatele massihävitusrelva tüüpidele. Individuaalsed ja kollektiivsed kaitsevahendid.
Kodanikukaitse. Ajalooline ülevaade ja põhimõtted.
Tuleohutus. Tulekahju ärahoidmine, tekkimise põhjused ja tagajärjed. Esmased tulekustutus¬vahendid ning nende kasutamine. Põlemine ja plahvatus. Põlemisproduktid. Käitumine tulekahju korral.
Mürkaineoht. Levinumad mürgised ained ja nende mõju inimorganismile. Tegutsemine mürk-aineohu olukorras.
Radiatsioonioht. Radioaktiivsed ohuallikad, nende toime loodusele ja inimorganismile.
Plahvatusohtlikest esemetest tingitud oht. Plahvatusohtlikud esemed. Ohutusreeglid plahvatus¬ohtlike esemete leidmisel. Käitumine pommiähvarduse korral, evakueerumine.

11. Keskkonnakaitse kaitseväes
Riigikaitselise tegevusega kaasnev mõju keskkonnale. Müra, mürakaitse, välisõhureostus, ohtlike jäätmete reostus, veereostus, metsatulekahju.
Väljaõppelaagri keskkonnakaitseline ettevalmistamine, püstitamine ja lõpetamine. Planeerimine: jäätmekava, tuleohutuskava, reostusohutuse kava; hügieeni ja toitlustuse korraldamine välitingimustes, jääkreostus.
Tuleohutuse tagamine ja tegutsemine metsatulekahju korral. Ohuolukord, metsatulekahju, kustutamise juhtimine.

II kursus „Praktiline õpe välilaagris"

Välilaager toimub lihtsustatud ja lühendatud sõdurioskuste kursus kavade alusel. Kõik praktilised harjutused tehakse grupis. Teoreetilisi teadmisi harjutatakse ja kinnistatakse tegevuse käigus. Eesmärk on tutvuda kaitseväelise rutiini ja päevaplaaniga.

Õppesisu
1. Riviõpe
Praktiliste harjutuste vaheetapid algavad ja lõpevad rivikorras, mille käigus omandatakse üldised oskused meeskonnatööks rivis.

2. Isiklik ja rühmavarustus
Õpitakse tundma üksikvõitleja ja rühmavarustust, selle otstarvet, praktilist kasutamist ning hooldamist.

3. Rännak üksuse koosseisus ja üksikvõitleja liikumine maastikul
Õpitakse tundma ning harjutatakse erinevaid liikumisviise üksuse koosseisus ja üksikvõitlejana ümberpaiknemisel, kasutatakse käemärke ning harjutatakse tegevusi nende järgi.

4. Välilaagri püstitamine ja eluolu välitingimustes. Keskkonnakaitse
Harjutatakse üksuse majutuse korraldamist välitingimustes, paiknemisala ettevalmistamist, telkide püstitamist, söögi- ja hügieenialade ettevalmistamist.

5. Toitlustamine ja hügieen välitingimustes
Harjutatakse toitlustamise korraldamist välitingimustes koos sooja toidu ettevalmistamise ja 24 h kuivtoidupakkide kasutamisega.

6. Orienteerumine maastikul
Harjutatakse kaardi ja kompassi tundmist vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul, oma asukoha määramist, kauguste määramist ning objektidele osutamist erineval maastikul ja erinevas valguses.

7. Varjumine ja varjatud liikumine maastikul
Harjutatakse erinevaid moondamise ja varjatud liikumise võimalusi. Õpitakse tundma, miks asjad on nähtavad erinevas keskkonnas ja valguses.

8. Esmaabi välitingimustes
Harjutatakse üldisi esmaabivõtteid ja elustamist ning õpitakse tundma välioludes ellujäämise põhitõdesid.

9. Relvaõpe, laskeasjandus ja ohutushoid
Õpitakse tundma Eesti kaitseväes kasutusel olevaid käsitulirelvi. Harjutatakse automaadi käsitsemist ning erinevaid laskeasendeid. Õpitakse tundma ohutushoidu. Osaletakse praktilisel laskeharjutusel juhendaja kontrolli all.

10. Kodanikukaitse
Õpitakse tundma tegutsemist erinevate ohtude korral ja kasutama esmaseid kaitsevahendeid.

Pallimängud (3 kursust)

I kursus
Jalgpall – pallimängu taktika, pallimängu tehnika täiustamine
Korvpall - pallimängu taktika, pallimängu tehnika täiustamine

II kursus
Võrkpall - pallimängu taktika, pallimängu tehnika täiustamine
Saalihoki -
Jalgpall -

III kursus
Jalgpall – pallimängu taktika, pallimängu tehnika täiustamine
tegutsemine kohtunikuna, koolivõistluste korraldamine
Korvpall - pallimängu taktika, pallimängu tehnika täiustamine
tegutsemine kohtunikuna, koolivõistluste korraldamine

Inglise keele riigieksamiks valmistumine (1 kursus)

Kursus toimub XII klassis ja on suunatud inglise keele riigieksamiks valmistumisele.

I. Toimub harjutavate riigieksamiülesannete lahendamine erinevate osaoskuste kohta:
1. kuulamine
2. lugemine
3. keelestruktuurid
4. kirjutamine
5. rääkimine

II. Õpilastel tuleb teha 10 kodust kontrolltööd

III. Õppekirjandus:
1. All the world’s a Puzzle - Form 12
2. Focus on English
3. Näidisülesanded REKK-i kodulehelt
4. Varasemate aastate riigieksamite ülesanded

IV. Eesmärk:
Kursus on vajalik inglise keele riigieksami edukaks sooritamiseks.

Toiduvalmistamine (1 kursus)

Õppesisu
Ohutustehnika õppeköögis
Tervislik toitumine
Toidupüramiid
Igapäevamenüü koostamine
Laua katmine - etikett.
Toiduainete muutumine kulinaarsel töötlemisel
Maitseained, roogade maitsestamine
Puljongid ja supid
Kastmed
Köögiviljaroad
Road seentest
Pudrud, teravilja-, makaronitoidud
Kohupiimaroad
Munaroad
Juustu kasutamine kulinaarias
Liharoad
Kalaroad
Magusroad
Võileivad
Salatid
Külmad suupisted
Soojad suupisted
Joogid
Taignatooted

Teemad kajastuvad praktikumitundides valikretseptidena.

Nahatöö (1 kursus)

Õppesisu
Saadakse ülevaate köitmise ja paberikunsti ajaloost, tutvutakse erinevate naha töötlemise ja kaunistamise võtetega.

Praktilise tööna valmistatakse erinevaid köiteid ja kujundatakse neile nahast kaaned
1. klassikaline köide
2. koptiköide
3. jaapani köide
4. leporello köide

Õpitakse valmistama nahast ehtekarpi või pliiatsitopsi.
Õpitakse tundma pudeli või purgi nahaga katmise ja kaunistamise tehnoloogiat.
Õpitakse nahast ehete, järjehoidjate, võtmehoidjate ja nahaga kaetud pildiraamide valmistamist.